Valdur Mikita Inspireeriv kalevipoeg

Valdur Mikita on kirjanik ja semiootik, kes on tuntust kogunud omapäraste vaadetega eestlaste maailmapildile. Oma viimases raamatus „Lingvistiline mets” jagab ta lugejatega ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist, juhtides tähelepanu sellele, kui maagiline paik on Eesti tükkis oma suitsusaunade, seenelkäikude ja kartulikonksudega. Raamat pärjati 2013. aasta Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga vabaauhinna kategoorias.

Kujundid, mida ta esile manab ning millest mõtlema paneb, on ootamatud ja mängulised. „Klassifitseerimisele raskesti alluv teadus- ja loometegevus” on lause, mis iseloomustab teda Eesti Teadusportaalis. Nii ongi: ehkki rangelt võttes ei ole tema raamatud teadustööd, on Valdur semiootikuna käsitlenud loovuse temaatikat kultuuris ja mõtlemises, hägustades oma hilisemates töödes teadlikult piiri loova ja teadusliku maailmakäsitluse vahel.